Keila Linnavolikogu 21. istung toimub teisipäeval, 30. mail 2023. a kell 18.00 Keila Linnavalitsuse saalis.
1.Linnapea aruanne
2.Keila linna konsolideerimisgrupi 2022. aasta majandusaasta aruande kinnitamine
Keila Linnavolikogu kinnitas Keila linna konsolideerimisgrupi 2022. aasta majandusaasta aruande. Konsolideeritud majandusaasta aruande bilansimaht seisuga 31.12.2022 on 46,7 miljonit eurot, võrreldes 2021. aastaga on bilansimaht kasvanud 0,5 miljoni euro võrra. Põhivarade maht 2022. aastal oli 42,0 miljonit eurot. Võrreldes 2021. aastaga suurenes põhivarade maht 0,1 miljonit eurot. Põhivara kulum oli eelmisel aastal 2,3 miljonit eurot. Kohustisi oli konsolideerimisgrupil 2022. aasta 31. detsembri seisuga 15,3 miljonit eurot. Võrreldes 2021. aastaga on kohustiste maht kasvanud 0,4 miljoni euro võrra. Laenukohustused võrreldes eelneva perioodiga vähenesid 0,3 miljoni euro võrra. Eelmisel aastal oli laenukohustuseks 12,2 miljonit eurot ning 2021. aasta lõpuga 12,5 miljonit eurot. Laenukohustused suurenesid AS Keila Vesi laenu viimase osa väljavõtmisega Pargi tn 2 koolihoone juurdeehituseks ja vähenesid laenudegraafiku järgsete tagasimaksete arvelt. Konsolideerimisgrupi 2022. aasta tegevustulud suurenesid 11,4% ja -kulud suurenesid 14,6% võrreldes 2021. aastaga. Konsolideeritud aastaaruande tulem oli negatiivne -0,04 miljonit eurot, 2021. aasta tulemiks oli 0,6 miljonit eurot. Konsolideerimisgrupi netovõlakoormus oli 9,9 miljonit eurot, mis ei ületa rahandusministri määrusega kehtestatud piirmäära.
Esialgne põhieelarves oli põhitegevuse tulude maht 19,8 miljonit eurot, põhitegevuse kulude maht 19,1 miljonit eurot. Lõplikuks eelarveks kujunes koos lisaeelarvetega: põhitegevuse tulude maht 21,2 miljonit eurot, põhitegevuse kulude maht 21,0 miljonit eurot. Eelarve täitmine: põhitegevuse tulude täitmine oli 21,8 miljonit eurot (102,8% planeeritust), sh füüsilise isiku tulumaksu laekumine oli planeeritud 13,0 miljonit eurot, laekus 13,3 miljonit eurot (102,3% planeeritust). Põhitegevuse kulude täitmine oli 20,6 miljonit eurot (98,1% planeeritust).
3.Keila linna 2023. aasta eelarve I lisaeelarve
Keila Linnavolikogu võttis vastu Keila linna 2023. aasta eelarve I lisaeelarve millega suurenevad linna eelarves põhitegevuse tulud 191 621 eurot, põhitegevuse kulud 128 721 eurot ja investeerimistegevuse kulud 93 340 eurot ning likviidsed varad vähenevad 30 440 eurot.
Keila Linnavalitsuse 18.05.2023 korralduse nr 2-2/132 alusel kinnitati lihthanke „Keila Kooli (Ehitajate tee 1) ATS süsteemi soetamine“ tulemused. Koolihoone uue ATS süsteemi soetuse maksumuses 62 300 eurot suurendatakse investeerimistegevuse kulusid. Keila Linnavalitsuse 02.02.2023 korraldusega nr 2-2/45 kinnitati kaasava eelarve hääletustulemused, milles parimaks tunnistati mänguväljaku/seikluspargi rajamine Tuula tee ja Keila jõe vasakharu vahelisele alale. Kaasava eelarve vahendid 20 000 eurot suunatakse tegevusala 086001 – Muu vaba aeg, kultuur, religioon, sh haldus majandamiskuludest ümber tegevusalale 081031 – Puhkepargid ja-baasid investeerimiskuludesse. Investeerimistegevuse kulusid suurendatakse 11 040 eurot seoses Vikerkaare lasteaia hoonete Pae 2 ja Põhja 12a ventilatsioonisüsteemide projekteerimistega vastavalt 4 440 eurot ja 6 600 eurot.
4.Keila linna haldusterritooriumil maamaksumäära kehtestamine
Linnavolikogu kehtestas Keila linna haldusterritooriumil maamaksumäära 2024.aastast vastavalt maa sihtotstarbegrupile alljärgnevalt: elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule 0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas; maatulundusmaale 0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas; nimetamata sihtotstarbega maale 1,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas. Maamaks tõuseb mitte üle 10%. Kodualuse maa maksuvabastus 2024.aastal säilib.
Maa-amet viis 2022. aastal läbi maade korralise hindamise. Maa korraline hindamine on turupõhine maa hindamine, mille tulemusena määratakse igale katastriüksusele ligikaudne maa turuväärtus ehk maa maksustamishind. Eelmised korralised hindamised toimusid 1993., 1996. ja 2001. aastatel. Keila linnas muutus korralise hindamise tulemusel maade koguväärtus 21,2 korda. Maade koguväärtus oli 2001. aasta hindamise tulemusena: 9 866 340 eurot. Maade koguväärtus 2022. aasta hindamise tulemusena oli: 208 862 253 eurot, sellest elamumaa väärtus on: 136 337 450 eurot. Aastal 2023 on Keila linna haldusterritooriumil maamaksumäär 2,5 % maa maksustamishinnast aastas, välja arvatud haritava maa ja loodusliku rohumaa sihtotstarvetega maadelt mille maamaksumäär on 2,0 % maa maksustamishinnast aastas. Maksu- ja Tolliamet esitas 2023. aastal Keila linnas maaomanikele 2142 maamaksuteadet. Maamaksu maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro. Alla 5 euro maamaksuga kruntide ja korterite omanikke on Keila linnas 2023. aastal ca 466. Koduomaniku soodustuste summa on 2023. aastal Keilas 76 252 eurot. Maa ümberhindamise mõju leevendamiseks maamaksule on seadusega vähendatud maksimaalseid maksumäärasid viis korda (2023. aastal 2,0–2,5%, alates 2024. aastast 0,5–1,0%). On seatud 10%-lise kasvupiirang maamaksu aastasele tõusule. See tähendab, et ükskõik kui suur on arvestuslik maamaks uue maa maksustamishinna ja maksumääraga, üle 10% aastas maamaks kasvada ei tohi. Kui muutunud on maakasutus (sihtotstarve), siis arvutatakse kasvupiirang lähtuvalt uuest kasutusotstarbest.
5.Avalikult kasutatava tee sulgemise kord ning teede ja tänavate sulgemise maks Keila linnas
Linnavolikogu kehtestas Avalikult kasutatava tee sulgemise korra ning teede ja tänavate sulgemise maksu Keila linnas. Määruse eesmärk on kehtestada Keila linna haldusterritooriumil asuva avalikult kasutatava tee (edaspidi tänav) sulgemise loa taotlemise ja loa andmise kord ning teede ja tänavate sulgemise maks (edaspidi maks), loa taotlemiseks vajalike dokumentide loetelu ning tänava sulgemise üldised tingimused. Avalikult kasutatava tee sulgemise kord on vajalik vastava valdkonna reeglite kehtestamiseks, et muuta tänavate sulgemise tingimused, loa taotlemine ja loa väljastamise tingimused üheselt mõistetavaks. Teede ja tänavate maksu kehtestamine on vajalik tänavate sulgemise aja optimeerimiseks, et teede ja tänavate sulgejad häiriksid liiklust võimalikult vähe. Tänava sulgemise kord ja tänava sulgemise maks on kehtestatud enamikes Eesti omavalitsustes. Määrus kehtib 1.juulist 2023.
Maksumäära diferentseerimisel kasutatakse järgmisi maksumäärasid: 1) esimese grupi tänav – maksumäär 200 eurot ööpäevas; 2) teise grupi tänav – maksumäär 150 eurot ööpäevas; 3) kolmanda grupi tänav – maksumäär 100 eurot ööpäevas. Ühistranspordiliiklusega teede ja tänavate täielik sulgemine ühistranspordiliiklusele on topelt kallim. Nädalavahetusel tänava sulgemine on odavam.
6.Linnavara võõrandamise nurjunuks tunnistamine
Linnavolikogu tunnistas osavõtjate puudumise tõttu Tammiku tee 4 kinnistu detailplaneeringu kohaselt elamumaa sihtotstarbega moodustatavate kinnistute avalikul kirjalikul enampakkumisel võõrandamise nurjunuks ja enampakkumise menetluse lõppenuks ning pani Linnavalitsusele ülesande korraldada nimetatud kinnistute müük otsustuskorras.
7.Linnavara võõrandamine avalikul kirjalikul enampakkumisel – linnavalitsus võttis eelnõu tagasi.
8.Keila linn, Paldiski mnt 36 kinnisasjale sundvalduse seadmine avaliku kasutusega kõnnitee talumiskohustuse kehtestamiseks.
Linnavolikogu seadis Paldiski mnt 36 kinnisasja osale sundvalduse avaliku kasutusega kõnnitee talumiskohustuse kehtestamiseks.
9.Keila linna teenetemärgi andmine
Keila Linnavolikogu otsustas anda Keila linna teenetemärgi nr 42 Piia Petersonile sotsiaalvaldkonna tulemusliku arendamise eest Keila linnas.
Keila linna teenetemärk on asutatud 1998. aastal seoses Keilale linnaõiguste andmise 60. aastapäevaga ja antakse füüsilisele isikule Keila linnale osutatud eriliste teenete eest. Keila linna teenetemärk on valatud valgest metallist ning koosneb stiliseeritud männipuu kujutisest ja selle juurte vahele kinnitatud Keila linna vapist. Vapi kilp on kullatud, rukkilille süvend on täidetud sinise emailiga. Keila linna teenetemärgi tagaküljele on graveeritud teenetemärgi number ja Keila linna teenetemärgi andmise aasta.
Piia Peterson on panustanud Keila linnas sotsiaalvaldkonda alates 1998. aastast, kui asus tööle lastekaitsespetsialistina vastloodud Keila Sotsiaalkeskusesse. 2008. aastal asus Piia tööle Keila Linnavalitsusse sotsiaal- ja tervishoiunõuniku ametikohale, sotsiaalnõunikuna töötab ta linnavalitsuses tänaseni. Kolleegidele on ta nii eeskujuks kui ka mentoriks, kelle poole saab alati pöörduda. Piial on suur süda – sinna mahuvad kõikide rõõmud ja mured. Ta on kaasa mõtleja, aga mitte ainult – ta mõtleb ka ette. Töö eest, mida ta on teinud Keila linna sotsiaalvaldkonnas, parandanud seeläbi paljude inimeste heaolu, on ta väärt Keila linna teenetemärki 2023. aastal, on kirjutatud Piia Petersoni teenetemärgi esildises.